Tipu koolimaja tegutses esialgu kohalikus kõrtsihoones, mis 1895. aastal pühitseti koolimajaks. Tipu Algkool
sündis 1932. aastal, mil Taki koolimaja  võeti tükkideks lahti ja pandi uuesti Tipu külas kokku, see hoone on tänaseni säilinud.
Koolimaja suleti 1964. aastal laste vähesuse tõttu. Edaspidi kasutasid elanikud koolimaja rahvamajana ja raamatukoguna.
Alates 1968. aastast kasutas Tartu Ülikool Tipu koolimaja oma õppebaasina. Ligi kahekümne aasta jooksul oli Tipu koolimaja praktikabaasiks 1200-le praktikandile.
Alates Kõpu-Jõesuu maantee ehitamisest vesi enam  koolimaja krundilt ära ei voola ning seetõttu tuleb vesi maja alt sisse ja maja laguneb. Vundament vajab uuendamist ja vahetalad vahetamist. Vahepeal seisis maja ka tühjana.  2004. aasta augustis toimus esimest korda rahvusvaheline töölaager ja  sellest ajast on laagrite ja talgute käigus regulaarselt teostatud väiksemad hooldustöid.  Vaatamata sellele on maja üldine olukord väga kehv. Taastamistöödeks ning maja väljaarendamiseks looduskompleksis on koostatud ehitusprojekt.
Maja on kindlasti seda väärt, et äratada temas uus elu!


Tipu küla
on üks nooremaid külasid Soomaa rahvuspargis. Küla algusaastateks võib pidada 1860. aastaid, mil Suure-Kõpu mõisnik Alexander von Stryk siia saeveski rajas ning talupoegadele ümbruskonda kohad jagas. Saetud lauad veeti Halliste jõe kaldale. Varakevadel,kui tulvavesi hakkas alanema, köideti lauad kimpudesse ja parvetati müügiks Pärnusse. Samal ajal lasi mõisnik ehitada ka Kõpu-Tipu sihitee. Hiljem asustus laienes ning talusid rajati ka ümberkaudsetesse metsadesse.
Tipu küla arenes kiiresti, õitseaeg jäi 20. sajandi esimesse poolde. Külas töötasid meierei, koolimaja, masinaühistu, postiagentuur, raamatukogu, toimis aktiivne seltsielu ja tegutsesid isetegvusringid. Küla kõrgajal elas külas umbes 240 elanikku ning koolis käis 40-50 last.
Tegeleti peamiselt karjakasvatusega, kuna suurvesi võis seemnevilja põldudel hävitada. Toodeti mune, võid, piima, koort, liha. Tipu ja Tõramaa vahel ja samas Halliste külas asus koorejaam. 
Teine maailmasõda ja sellele järgnenud kolhooside loomine lõhkus tugevad ja elujõulised talud. Maad natsionaliseeriti 1940. aastal. Paljud taluelanikud küüditati, need kes jäid, sunniti kolhoosi astuma. Külade elanikkond kahanes kiiresti.
Tänaseks on Tipu küla piirid veninud Iia külast Tõramaani, Pärnumaa piirini. Tipu on Kõpu valla 9-st külast kõige läänepoolsem küla. Tema kogupindala on 8737 ha. Suurele osale Tipu külast - 6630-le hektarile - on laienenud Soomaa rahvuspark.
Iga nelja aasta järel tulevad Tipu küla ja -koolimajaga seotud inimesed kokku, et tähistada "Tere Tipu!" kokkutulekut.