Kertu, 2011. aasta töölaagris osaleja:

2011. a juulis toimus Tipul 2-nädalane töölaager, kuhu oli kohale tulnud 13 noort Eestist, Poolast, Saksamaalt ja Belgiast. See ei olnud orjalaager, kus aina hommikust õhtuni töötama pidi. Tipu laager jäi meelde hoopis läbi ja lõhki suurepärase sündmusena, mille käigus said kõik osalejad omandada teadmisi näiteks sellest, kuidas rootsi värvi keeta, puukuuri ehitada, laastukatust laduda, katust tõrvata, puidupõletiga joonistada jpm. Kes soovis, õppis parmupilli mängima, poola keeles numbreid lugema või hoopis katapulti ehitama. Peetud sai kanuumatk ja lõkkeõhtud, ujutud jões ja rabajärvedes. Nägime ilusat Soomaad ja tutvusime Viljandi Folgiga. Toimus “Rahvuste õhtu”, lõputud jutuajamised ja mängud. Ka iga hommik algas uue nn äratusmänguga (milles kord olid kala, teinekord aga hoopis mikser). Igale sealviibinule jäid oma eredaimad mälestused:kes sai kanuumatkal äbimärjaks, kes võttis vihmadušši, kes kukkus katuselt alla, kes ärka öösel üles, sest konn oli voodis..! Kogesime Eestimaa päikest ja äikesetormi, armastust, aga ka üha süvenevat kaaslaste tapmist.. (õnneks oli tegu vaid mänguga). Kui laager läbi sai, olid vist kõik päri Stephani “koomiksiga”:“Mida sa ehitad, Wim?” – “Ma ehitan ajamasinat, et minna tagasi laagri algusesse.”