5 asja, mida jäätmete sorteerimisel meeles pidada
Jäätmete sorteerimine on lihtne, kui see meid kõiki igapäevaselt puudutav valdkond korra enda jaoks läbi mõelda. Äsja meid sorteerimise alal koolitamas käinud Gaili Eding Tootjavastutusorganisatsioonist pani kirja mõned olulisemad asjad, mida selle puhul arvesse võtta ja meeles pidada.
Kuidas sorteerimisega algust teha?
Uuri oma seniselt jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on sinu tänased võimalused jäätmeid üle anda – kas liigiti sorteerimine on nõutud, mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, millised on erinevate teenuste tasud, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis kus ja milliseid? Nimelt on jäätmete käitlus iga kohaliku omavalituses korraldada, seega võivad eri paikades pakutavad teenused olla erinevad.
Kas prügikast on jätkuvalt köögis kraanikausi all?
Seejärel vaata üle jäätmemajandus oma kodus. Kas igas toas on laua all prügikast või on kogu jäätmetega seonduv koondatud kööki kraanikausi alla? Kus tekib kõige rohkem prügi?
Jätkuvalt on paljudes kodudes prügi äraviskamise koht köögis, aga see ei pea nii olema. Kui biojäätmed, plast- ja metallpakendid ning olmejäätmed on ilmselt mõistlik jätta kööki, siis teiste jäätmeliikide osas tasuks värske pilguga ringi vaadata. Papp- ja paberpakendid ning muud paberjäätmed võib edukalt koguda hoopis töötuppa paigutatud kasti, klaas- ja pandipakendid tekivad enim ehk hoopis terrassil, saunas või garaažis, mistõttu on neid mugav koguda seal.
Kuidas pakendite sorteerimine aitab kulusid kokku hoida?
Pakendid moodustavad ca 60% kodus tekkivatest olmejäätmetest. Avalikus pakendipunktis saad need ära anda tasuta ja enamasti on ka pakendijäätmete äravedu oluliselt soodsam olmeveokuludest. Pakendeid sorteerides saad kokku hoida olmejäätmete konteineri tühjendussageduse harvemaks muutmisest või vahetades olemasoleva konteineri väiksema vastu. See põhimõte kehtib nii eramajadele kui korteriühistutele.
Mida pakendite sorteerimisel meeles pidada?
Veendu, et tegemist on pakendiga ehk kas sinu käes olev ja küsimusi tekitav ese on olnud mõne toote ümber? Kui on, on tegemist pakendiga, sõltumata selle materjalist. Erista klaas-, paber- ja papp-, plastik- ja metallpakendid. Võimalusel eralda erinevad materjalid üksteisest (eemalda kaaned ja pappkraed jms.). Jälgi, et pakend oleks tühi ja piisavalt puhas, et see ei määriks teisi konteineris olevaid puhtaid pakendeid. Vajadusel loputa pakend kergelt veega
läbi. Suuremõõtmelised pakendid murra kokku. Pane pakendid materjalide alusel eristades vastava sildiga tähistatud pakendiliigi konteinerisse.
Enam ei ole aega mõelda või arutleda selle üle, kes peab või kas peab midagi tegema – kõik peavad panustama ja hakkama jäätmeid liigiti sorteerima. Ainult nii saame veel midagi ära teha keskkonna heaks. Eeltoodud põhimõtteid järgides saab sorteerimise enda jaoks lihtsaks teha ja kõik saab aga alguse suhtumisest, et sorteerimine on elustiil, mitte tüütu kohustus.
Uuri oma seniselt jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on sinu tänased võimalused jäätmeid üle anda – kas liigiti sorteerimine on nõutud, mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, millised on erinevate teenuste tasud, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis kus ja milliseid? Nimelt on jäätmete käitlus iga kohaliku omavalituses korraldada, seega võivad eri paikades pakutavad teenused olla erinevad.
Kas prügikast on jätkuvalt köögis kraanikausi all?
Seejärel vaata üle jäätmemajandus oma kodus. Kas igas toas on laua all prügikast või on kogu jäätmetega seonduv koondatud kööki kraanikausi alla? Kus tekib kõige rohkem prügi?
Jätkuvalt on paljudes kodudes prügi äraviskamise koht köögis, aga see ei pea nii olema. Kui biojäätmed, plast- ja metallpakendid ning olmejäätmed on ilmselt mõistlik jätta kööki, siis teiste jäätmeliikide osas tasuks värske pilguga ringi vaadata. Papp- ja paberpakendid ning muud paberjäätmed võib edukalt koguda hoopis töötuppa paigutatud kasti, klaas- ja pandipakendid tekivad enim ehk hoopis terrassil, saunas või garaažis, mistõttu on neid mugav koguda seal.
Kuidas pakendite sorteerimine aitab kulusid kokku hoida?
Pakendid moodustavad ca 60% kodus tekkivatest olmejäätmetest. Avalikus pakendipunktis saad need ära anda tasuta ja enamasti on ka pakendijäätmete äravedu oluliselt soodsam olmeveokuludest. Pakendeid sorteerides saad kokku hoida olmejäätmete konteineri tühjendussageduse harvemaks muutmisest või vahetades olemasoleva konteineri väiksema vastu. See põhimõte kehtib nii eramajadele kui korteriühistutele.
Mida pakendite sorteerimisel meeles pidada?
Veendu, et tegemist on pakendiga ehk kas sinu käes olev ja küsimusi tekitav ese on olnud mõne toote ümber? Kui on, on tegemist pakendiga, sõltumata selle materjalist. Erista klaas-, paber- ja papp-, plastik- ja metallpakendid. Võimalusel eralda erinevad materjalid üksteisest (eemalda kaaned ja pappkraed jms.). Jälgi, et pakend oleks tühi ja piisavalt puhas, et see ei määriks teisi konteineris olevaid puhtaid pakendeid. Vajadusel loputa pakend kergelt veega
läbi. Suuremõõtmelised pakendid murra kokku. Pane pakendid materjalide alusel eristades vastava sildiga tähistatud pakendiliigi konteinerisse.
Enam ei ole aega mõelda või arutleda selle üle, kes peab või kas peab midagi tegema – kõik peavad panustama ja hakkama jäätmeid liigiti sorteerima. Ainult nii saame veel midagi ära teha keskkonna heaks. Eeltoodud põhimõtteid järgides saab sorteerimise enda jaoks lihtsaks teha ja kõik saab aga alguse suhtumisest, et sorteerimine on elustiil, mitte tüütu kohustus.
Kirjuta esimene kommentaar